Kiviktaimla rajamine ja materjalid mis kajastavad kiviktaimla olemust ja hooldamist.

Võrdlame esitatud materjali.

	Kaunis kiviktaimla (TM Kodu ja ehitus)

Kiviktaimlapeenra  rajamine on tõeline kunst, mis nõuab aega. Nõuetekohaselt rajatud kiviktaimla peaks sarnanema kivimite vormidega looduses. Alpinaarium ehk kiviktaimla on väike osa Alpidest teie aias. Kiviktaimla on populaarne oma praktilisuse poolest. Kiviktaimla rajamiseks on kõige parem ebatasane koht aias (kalle, tõus). Kiviktaimla tuleks rajada päikesepaistelisse kohta, lõuna või edela suund on ideaalne. Muidugi kui valitakse taimed, mis ei vaja päikesevalgust, on võimalik rajada peenar ka varju. Sel puhul sobib kagu ja ida pool.
Varjus rajatud kiviktaimlas kasvavad ainult varjulembesed taimed. Suures alpinaariumis võiksid olla kavandatud  ka käimisrajad või eraldi kiviplaadid, mis võimaldavad juurdepääsu taimedele ja lihtsustavad hooldamist.
Enne rajamist veenduge, kas koht hoiab kuiva ja juhib sadeveed ära. Vajadusel tuleks rajada äravoolu süsteem. Kiviktaimla tõstmine ümbritsevast maapinnast kõrgemal aitab parandada drenaaži. Looduslikel nõlvadel üldjuhul pole drenaaži vaja.
Drenaaž tehakse killustikust, kruusast või kividest. Seejärel moodustakse väheviljakast liivasest pinnasest plaanitud kiviktaimla kuju. Pealmiseks kihiks peaks olema 30–40 cm paksune mullakiht, mis koosneb mulla, turba ja liiva või kruusa segust vahekorras 1 : 1 : 1. Huumusrikkad segud hästi hoiavad vett, kuid liiv või kruus hoiab hästi kuiva.
Loodusmaastikus võiks säilitada olemasoleva pinnase, mida vajadust mööda rikastatakse. Kui pinnas on liivane ja viljatu, siis see kooritakse ning täidetakse kiviktaimlale sobiva pinnasega. Kui pinnas on savine, rajatakse kiviktaimla kõrgemale – siis säilib niiskus ja toitaineid ei uhuta nii kiiresti välja. Liivases pinnases rajatakse nõlv madalam, et taimede juurdumise perioodil vihm liiva välja ei uhuks.

Millised kivid sobivad?Lihtsaim kivide virnastamise viis on spiraalina ülespoole. Järgida tuleks põhimõtet suuremad kivid alla, väiksemad  künka või nõlva tippu. Koduses aias rajatakse kiviktaimla meetri kuni poolteise kõrgune, et see sobiks maastikuga. Suuremal territooriumil võib kiviktaimla olla laiem ja kõrgem.

Kivid on oluline osa kiviktaimlas. Kivid peavad olema looduslikud. Kiviktaimlas on soovitatav kasutada ühte tüüpi kive. Parimad on rahnud, mille üks pool on tasane. Ei soovitata võtta teravate servadega kive või väga sileda ja heleda pinnaga veeriseid, et koostis ei tunduks kunstlikuna.
Saab kasutada ka tuffi või lubjakivi rahne, dolomiiti. Ei ole soovitav kasutada tööstuslikult toodetud ehitusmaterjale – betooni, tellised ja teisi.
Hea lahendus on rajada midagi sarnast looduses leidvatele kivi või kaljude motiividega, valides kõige sobivama sõltuvalt aia maastikust. Maastikuaias asetatakse kivid vabalt, korrapärase kujuga aias paigutatakse need ruudu või ringina.
Oluline on kivid korralikult kinnitada, kolmandik või pool kivist peab jääma mulla alla. Kivid peaksid pigem lebama, mitte kõrguma, et kompositsioon oleks võimalikult stabiilne (kive võib ka maasse tsementeerida) ja oleks loomulik. Enne maasse asetamist vaadata kivid igast küljest üle, et maapinnale jääks kõige ilusam külg.

Taimi vali targalt!
Kiviktaimla peab aasta ringi kaunis olema, seetõttu tuleks taimed valida nii, et need sobiksid kasvutingimustesse. Et saada soovitud välimus, tuleks istutada erineva kõrgusega ja kujuga taimi.
Kiviktaimlale sobivad madalad, õitsvad taimed, heintaimed, madalad sibullilled, samuti puude ja põõsaste kääbusvormid. Taimede valik on üsna lai, igale maitsele leiab midagi.
Taimi rühmitades pea meeles, et osa siin kasvavaid liike ei õitse kauem kui kuu – ülejäänud ajal on esil lehestik. Et kiviktaimlale soovitud struktuur anda, tuleks istutada erineva kõrguse ja kujuga taimi. Arvestada tuleks, et õie värvi järgi taimi valides võivad kombinatsioonid ebaõnnestuda, sest õitsemisajad ei pruugi kattuda ning soovitud tulemus jääb nägemata. Seetõttu tuleb arvestada ka taime kõrgust ja lehestikku.
Aktsendina võib kiviktaimlas kasutada igihaljaid taimi, peamiselt okaspuid. Kui neid omavahel hoolikalt sobitada, on nad atraktiivsed aasta läbi.
Domineerivaks pilgupüüdjaks võib kasutada ka ebatavalisi või haruldasi taimi, mis ulatuvad üle künkatipu. Väikesed, kuid huvitavad taimed istutatakse esiplaanile. Selliselt antakse neutraalne foon piisavalt suurel alal.
Domineerivaid taimi ei peaks palju olema. Oluline, et need sobiksid suurte kividega. Arvesse tuleks võtta kõike: taime õitsemise aega ja kestust, õite värvi, välimust konkreetsete kivide taustal.
Üht taime liiki ei tohiks istutada mitmesse kohta. Lilled tuleks istutada väga suurte rühmadena. Parem on mitte luua sümmeetrilisi kompositsioone. Hõbedaste või hallide lehtedega taimed pehmendavad üleminekuid värvilaikude vahel.
Ei ole tarvis püüda saavutada võimalikult suurt taimede mitmekesisust. 10 m² suurel künkal vaevalt õnnestub ilusti järjestada 12–15 sorti. Kui istutada põhimõttel palju ja erinevad, muutub kiviktaimla botaanikaaiaks ja soovitud mõju ei saavuta.
Alpitaimed vajavad toiteainerikast substraati ja  head õhuvahetust. Väetiste puhul kehtib reegel parem vähem kui rohkem. Vastasel juhul kasvavad taimed liiga kohevad, kaotavad oma kuju ning neid tuleb kärpida.
Kiviktaimlates domineerivad madala kasvuga püsikud, millele võivad ühe - ja kaheaastased lilled aktsenti pakkuda.


Kasutatav taimmaterjal:

madalakasvulised püsikud:  

•  aed-mägisibulad Sempervivum x hybridum 
•  kukeharjad Sedum

• kassikäpad Antennaria dioica

•  kadakkaerad Cerastium

•  helmikpööris Heuchera

•   alpi aster Aster alpinus

•  hall nelk Dianthus gratianopolitanus

•   rand kivikilbik Lobularia maritima

•  karpaadi kelluke Campanula carpatica

•  hosta Hosta   
• varretu merikann Armeria acaulis

       madalad ja laiuvad või roomavad põõsad

•  mikrobioota  Microbiota decussata

•  roomav kadakas Juniperus horisontalis ja vormid

•  sabina kadakas Juniperus sabina ja vormid

• hiina kadakas Juniperus chinensis  ja vormid

• kuuse kääbusvormid Picea abies

• dammeri tuhkpuu Coral beauty

                                                  

•  Laiuv tuhkpuu Cotoneaster horizontalis

                                                

•  väike kikkapuu Euonymus nanus

 

 

•  põõsasmaran Potentilla fruticosa

•  värv-leetpõõsas Genista tinctoria

Veesilmade äärde kavandatakse niiskele kasvukohale iseloomulikke taimi:

•  luga  Juncus

 

  

•  varsakabi Caltha palustris

• tarnad Carex

•  hundinuiad Typha

 

Kui analüüsida esitatud materjale, siis kõik on omamoodi head. Hansaplanti esindajad Arnold Hannust ja Mihkel Saar on oma ala profid ja nende nõuannetes pole mõistlik kahelda, aga alati peaks jääma õigus luua midagi ainulaadset ja  kordumatut. Esimese variandi tugevuseks pean väga head visuaalset seletust kuidas kivid paigutada, mismoodi makett teha ja mida silmas pidada kivide paika panemisel. Teine variant on pisut üldisem ja laialivalguvam kuid samas näidatakse taimi mis kiviktaimlasse sobivad. Kolmas variant (Tehnikamaailma Kodu ja ehitus) ongi kõige parem selle poolest, et räägitakse lahti mida taimede valikul silmas pidada, et kiviktaimla aasta läbi kaunis ja värvrõõmus paistaks ning mismoodi erinevaid värvikooslusi omavahel sobitada ja millised taimed erivärviliste taimede vahele panna, et pilt silmale kena jääks. Samas antakse  nõu, mida ettevõtta, et kiviktaimla hooldamine ka võimalik oleks ning lubatakse ka varjulisele nõlvale varjutaimedega kiviktaimla rajada. Ajakirja Tehnikamaailm "Kodu ja ehitus" välja toodud artikkel on hea, sest täiendab kahte esimest. Meeldis, et kui Hansaplanti esindajad soovitavad päikeselisele nõlvale kiviktaimla rajada, siis kolmandas variandis lubatakse ka varjutaimedega kiviktaimla rajada. Sobilik pind tuleks ju mõistlikult ära kasutada. Seega kiviktaimlat rajama hakates tuleks leida loodusliku reljeefiga sobilik koht või selle puudumisel kunstlike vahenditega see tekitada. Alustuseks tuleb kindlasti teha umbrohutõrje ja valida välja sobilikud kivid. Õiget kivi süles ei kanna. Valik tuleb teha raudkivi ehk maakivi ja paekivi vahel ja eelistada ühe sordi kive alpinaariumi rajamisel. Kui sobilik koht on olemas tuleb teha umbrohutõrje. Järgneb pinna mahamärkimine aiavoolikuga, reljeefi saab paika panna kaste ja laudu kasutades  maketti imiteerida ja  siis reaalselt kivid paika panna. Jälgides, et kaunimad kivipooled üles jäävad ja raskem osa või ots allapoole jääks. Kindlasti peab olema vihmaveel võimalik äravoolata. Alles siis muld ja taimed välja valida ja kasvukohale istutada. Mulla vahekord peaks olema üks ühele st. et mulda, liiva, kruusa, turvast kõiki võrdses osas. Ideaalis näen mina kiviktaimla juures ka väikest veesilma kuid see pole tingimata vajalik. Taimed peavad olema päikeselembesed ja looduses kasvama mägedes. Taimedel tuleb hakkama saada kesistes kasvutingimustes ja samal ajal olema pilgupüüdjad. Hea on kui kevadest sügiseni õitseks seal mõni taim või oleks vähemalt dekoratiivne või põnevate lehtede või okastega.  Seega tuleb lilli ja kõrrelisi täiendada õitsvate põõsaste ja igihaljaste taimedega. Parimad taimed moodustavad padjandeid ja ka puhmikulised taimed on head. Mõnusa tulemuse annab, kui hõbedaste või hallide lehtedega taimi asetatakse erivärviliste taimelaikude vahele, see meetod pehmendab üleminekuid eri värvilaikude vahel. Taimevalikul ei maksa minna liiale. Parem on vähem! Igihaljad taimed kindlustavad kiviktaimla huvitava väljanägemise ka talvel. Aktsendina võiks kasutada huvitava kujuga kive või taimi. Taimed ei tohiks vajada eriti palju hooldust ja väetada tuleks neid harva.

Ahhaa efekti tekitas minus teadmine, et A. Hannust kasutas ära Tsernooboli katastroofi ajal põdema jäänud taime ja aretas välja uue sordi varretu merikanni Armeria acaulis, kes sobib eriti hästi kiviktaimlasse.

Kiviktaimlasse sobilikud taimed leidsin www.hansaplant.ee
                                                                

                                                                www.hortes.ee

                                                                www.northestonia.eu

                                                                www.selteret.ee