Konteinerhaljastus

Kuna minu aias on lillepeenraid liiga palju, siis selles töös tehtud  lilleamplid jäävad tagasihoidlikuks. Ostetud amplitega on mul olnud selline mure, et mõne ajapärast lopsakalt õisi täis olnud ampel on muutunud õiterohkuselt märgatavalt kesisemaks, seepärast uurisin asjaolusid, mis suvelilleampli terveks suveks kauniks muudavad.

Terrassid, ukseesised ja rõdud on praegu justkui imeväel õitsele puhkenud, sest üles on riputatud aiaärist või kevadlaadalt toodud lopsakad suvelilleamplid. Suve keskel imestavad aga paljud: miks ostmise ajal uhke ampli-pott on nii rääbakaks muutunud?

Vastus on lihtne: taimed on jäänud nälga ja ehk pidanud ka janu kannatama. Lilleanum on ju piiratud ruum, milles olev muld kuivab kergesti. Kuna õitsev taim vajab palju toitu, siis saavad ka mullas olevad toitained otsa.

Uhked amplid, kus on maitsekalt kokku miksitud värve ning mängitud õite suurusega, on aia ehted.

Kooskõla saladused

Värvide valimisel on hea abiline värviratas. Tänu värvirattale on võimatu panna kokku värve, mille vahel tekib ebakõla. Kõigepealt tuleb paika panna põhivärv. Kõik ülejäänud värvid, mis aknasse jäävad, sobivad sellega kokku. Ratta alumise poole aknas on kontrastvärvid. Neid võib lisada nagu väikseid pärleid põhigamma sisse. Oluline on sordid õigesti valida. Kui kasvukuju sobib kokku, tekib taimedest ilus suur pall.  Kui konteinerhaljastuse kõrgus ja laius on paigas tuleks keskenduda nii anuma kui taimmaterjali kui ka taimmaterjali enda omavahelisele tasakaalule. Viimase leidmisel saab kompositsioonis kõnelda sümmeetrilisest ja asümmeetrilisest tasakaalust. Sümmeetrilise tasakaalu puhul asub üks ja sama taimetakson, mis on täpselt sama suurt kasvu ja samade välisehituslike omadustega, nii ühel kui ka teisel pool peegeltelge. Sümmeetrilise kujundusega konteinerhaljastuse kujundamisel on peegeltelg kohustuslik, et tekiks täiuslik tasakaal, kus ükspool on teise peegelpilt. Asümmeetrilise tasakaalu leidmisel asendab peegeltelge tasakaalutelg. Viimane tähendab seda, et nii konteinerite kui taimede paigutamisel tuleb leida nende vaheline tasakaal kuid mitte peegelpildis. Siin kasutatakse füüsikas tuntud seaduspärasusi, et kui anuma ühes osas on madalamad taimed suuremal alal siis teisel pool tasakaalutelge on kõrgemad taimed väiksemal alal. Näiteks ühele poole tasakaalutelge paigutatakse 3 kõrgemat taime ja teisele poole 5 madalamat laiuvat taime, siis nende ette 8 pinnakattetaime. Kokkuvõttes võib öelda, et ühtsuse tagavad konteinerite ja aiaosa ning aiaosa kui aia  ja terviku harmoonia. Kui ühtsus on paigas, annavad kujundaja isikupärased eelistused kogu kujundatud välisruumile originaalse ja kordumatu väljanägemise. On olemas universaalne proportsioon, mis väljendub kuldlõikelises vahekorras 1:2,  2:3,  3:5, 5:8, 8:13,  13:21jne. Aias olevad hooned ja ehitised annavad meile ette konkreetse mahu, mille juurde tuleb sobitada proportsionaalselt sobivas mahus taimmaterjali. Näiteks 9m2 suurusele terrassipinnale planeerime lähtudes arvsuhtest1:2, kolmandiku mahust ehk 3m2 konteinerialust pinda.

Kuna minu aed on väike ja lillepeenraid on piisavalt, siis riputan lipuvardasse lihtsa lilleampli.

 OnMinu kodutööks saab järgmise ampli tegemine.

Töökäik. Tegin joonise, lilled asetsevad kahel tasapinnal.

1.Ostsin poest laimirohelise ampli, tegin selle sisse 4 auku, et lilled asetseksid erinevatel tasapindadel. Ringi joonistamiseks kasutasin markerit. Ringi väljalõikamiseks tegin naaskliga  punktiiri ümber ringi. Seejärel lõikasin vaibanoaga ringi täielikult välja.

  

2. Panin pool poti mulda täis. Vahepeale puistan poti põhja kanakakagraanuleid ja segan mulla sisse. Pott saab servani täidetud, aga kuna muld vajub veidi, tekib varsti vajalik ruum ka kastmisveele.

Poti keskel asuvad 4 sinist lobeeliat( Ripplobeelia“ Monsoon“, Lobelia pendula“Monsoon“) ja keerasin nad paberi sisse ja tõmbasin august läbi.

Keskele asetasin fuksia 'Tom Thumb“ ning kahele poole fuksiat võõrasemad ehk aedkannikesed „Matrix H Rose Wing“ (Viola x wiittrockiana“ Matrix H Rose Wing“)

            

 

Lilled kasvatasin ise.

Lõpptulemus amplipotist näeb välja selline.

Mulla ostsin K-rautast, just suvelilledele mõeldud amplimuld. Hinnaga 62 senti 10 l. Mulda kulus 6 liitrit pluss taime juurteküljes olev muld. Kanakaka hinnaks oli 4. 90, kuid amplipotti läks ainult peotäis. Laimiroheline amplipott maksis 1,90. Poti ümbermõõt 25 cm

Vahepeale puistan poti põhja kanakakagraanuleid ja segan mulla sisse. Pott saab servani täidetud, aga kuna muld vajub veidi, tekib varsti vajalik ruum ka kastmisveele.
Eri värvi lilled peavad olema kindlasti diagonaalselt ning ülemise ringi taimed alumise ringi taimede vahekohtades. Siis on taimed tasakaalus ja kasvavad üksteisest läbi ning õievärvid segunevad. Komplekti läks seega kokku 7 taime. Ongi valmis. Lilled kasvatasin ise seemnest. Maksin seemne paki eest 59 senti. Ja värdfuktsia pistikud tegin olemasolevast taimest.
Amplipotile kulutasin 3.11

Olgu siinkohal ka ära toodud kasvusubstraadi universaalsed retseptid: "aimamullale segada juurde kolmandiku mahus sõnnikukomposti; savimullale segada juurde kolmandiku mahus turvasmulda; liivakale mullale segada juurde kolmandiku mahus sõnnikukomposti" . Konteineraianduse põhitõdede nagu  ühtsus, maht ja proportsioonid, tasakaal  vormid ning värvused, selgitamisel on appi võetud kuldlõige, mõned füüsika seaduspärasused ja värviõpetus.
Pikatoimelisi suvelilleväetisi on saada nii graanulite kui ka tablettidena, viimaseid on eriti mugav mulla sisse pista.

Kasutatud kirjandus;
Mida tuleks teada amplitaimede kasvatamises? Aed ja Kodu“
Mida tuleks teada amplitaimede kasvatamisest? „Postimees“ 2012
Hansaplant ja Bakker.ee
Konteinerhaljastus-muutuv aiapilt. Kodusaade
Hortes.ee

Hinnang kursusekaaslase turbapeenra rajamise tööle

 Kuna ise tegin töö kiviktaimla rajamise kohta, siis annan hinnangu kursusekaaslase turbapeenra rajamise tööle.

 lindataimeriik.blogspot.com

Valisin selleks Linda Jäägeri töö. Töö tundub mahukas ja ammendav. Tööd oli huvitav lugeda. Kasutatud oli kahe profi Arnold Hannuse ja Mihkel Saare turbapeenra rajamise videot ja lisaks sellele uuritud Seemnemaailma linki "Aed soos" ning Marjasoo turbaaia peremehe Toomas Jaadla kogemusi ja nõuandeid. Ka Jüri Annisti (Calmia Istikuäri OÜ) info ja teave oli läbi uuritud. Pärast tööga tutvumist tekkis kohe soov ja mõte endale turbapeenar rajada,  enne seda sellist soovi polnud. Võlus just Linda rõhutatud turbapeenra rajamise müstilisus ja meeleolu loov, vähe hooldust vajav kaunis ja samas ka armastatud marju pakkuv peenra tegemise võimalus.  Peenra tegemine on selles töös detailide haaval lahti räägitud. Lugedes taimede nimekirja tekkis mõte, et minu aias juba kasvavad  aedhortendsiad tuleb turbapeenrasse ümber istutada, samuti mustikas, sinililled, sõnajalad, eerika, nurmenukud, mänd ning ostsin lisaks ka kaks rododendronit, et peenra tegemise mõte kohe teoks teha. Mõtlesin juba ammu, et majaesise võiks teistmoodi kujundada ja nüüd sain hea mõtte oma plaan teoks teha, sest turbapeenar vajab vähe hooldust, samas on kaunis ja müstiline.
Sain teada, et turbapeenra rajamist tuleb alustada õige kasvukoha leidmisega- poolvarjuline, tuulevaikne, soovitavalt okaspuude kõrval. Päikesevalgust võib turbaaias olla vaid mõni tund. Peenar ei tohiks asetseda lohus, sest taimed ei talu seisvat vett.  Turbapätsid tuleb lõigata soovitud mõõtu. Ideaalne peenar sisaldab turbapätse, freesturvast, liiva, lehekomposti, männikooremultši. Kõige kulukam on turbaost ja kohalevedu. Äärekivideks võib kasutada raudkive, puunotte, oksi või kände ka lubjakive, graniitkillustiku. Rajamiseks on vaja lisaks eelpool mainitule hapulembeseid taimi, Turbapätside lõikamiseks saagi, kinnitamiseks grilltikke ja pätside leotamiseks veevanni. Pätsialused osad on soovitav isoleerida maapinnast kile või geotekstiiliga.  Peenar peab vastu umbes 10 aastat, siis tuleks seda uuendada. Tasasel maal kujundatakse peenar künka või süvispeenrana, mille küljed kindlustatakse müürilaadselt turbapätsidega. Hea on kui turbaaia läheduses on ka veesilm, mis kompenseerib turbaaia suhteliselt suure veevajaduse. Põuaperioodil kastetakse taimi vihmaveega või veesilmast võetud veega. Rododendroneid väetatakse spetsiaalse rodoväetisega. Ideaalse turbapeenra koostis on 0,5 osa turbaaia komposti- 0,5 osa männiokkaid, männikoorepuru, liivmulda, lehekomposti, kõdunenud sõnnikut- 0,5 osa lubjavaba jäme liiv või kruus ja graniitkillustik. Kasvupinnase paksus sõltub kasutatava taimmaterjali kõrgusest.  1m kõrgustele põõsastele piisab 20-30cm paksusest turbakihist. Kõrgemad taimed vajvad 50cm kasvupinnast. Hea on kui ettevalmistatud kasvupinnas saab vajuda ja alles seejärel istutatakse sinna taimed. Kui tegemist on suurema turbaaiaga siis on mõistlik peenrasse panna hooldamise lihtsustamiseks astekive või puupakke. Turbal ei ole soovitav käia, nii toimides võib vigastada taimede juuri. Taimede istutamiseks tehakse substraadi sisse auk ja istutatakse taim sellesse. Rododendronite istutamisel tuleb vältida mulla liigset kinnisurumist. Külmahellad taimed istutatakse suuremate kivide juurde, sest nende ümber püsib lumi kauem. Talveks kaetakse noored taimed kuuseokstega või varjutuskangaga. Kõdunemisega väheneb turbamass ja seda tuleb aegajalt lisada. Linda mainib oma töös, et kontrollis üle kas soovitatud taimed on ikka kõige parem valik ja leidis, et kõik on nii kui peab.
Minu arvates on tegemist väga korrektselt vormistatud tööga ja vastab täielikult nõuetele. Eelpool mainisin juba, et peenra rajamine, hooldamine on igakülgselt välja toodud, samuti taimede valik on piisav ja usaldusväärne. Töö vormistamiseks kasutatud materjalide loetelu on nõuete kohaselt välja toodud. Väga hea töö.

Kiviktaimla rajamine ja materjalid mis kajastavad kiviktaimla olemust ja hooldamist.

Võrdlame esitatud materjali.

	Kaunis kiviktaimla (TM Kodu ja ehitus)

Kiviktaimlapeenra  rajamine on tõeline kunst, mis nõuab aega. Nõuetekohaselt rajatud kiviktaimla peaks sarnanema kivimite vormidega looduses. Alpinaarium ehk kiviktaimla on väike osa Alpidest teie aias. Kiviktaimla on populaarne oma praktilisuse poolest. Kiviktaimla rajamiseks on kõige parem ebatasane koht aias (kalle, tõus). Kiviktaimla tuleks rajada päikesepaistelisse kohta, lõuna või edela suund on ideaalne. Muidugi kui valitakse taimed, mis ei vaja päikesevalgust, on võimalik rajada peenar ka varju. Sel puhul sobib kagu ja ida pool.
Varjus rajatud kiviktaimlas kasvavad ainult varjulembesed taimed. Suures alpinaariumis võiksid olla kavandatud  ka käimisrajad või eraldi kiviplaadid, mis võimaldavad juurdepääsu taimedele ja lihtsustavad hooldamist.
Enne rajamist veenduge, kas koht hoiab kuiva ja juhib sadeveed ära. Vajadusel tuleks rajada äravoolu süsteem. Kiviktaimla tõstmine ümbritsevast maapinnast kõrgemal aitab parandada drenaaži. Looduslikel nõlvadel üldjuhul pole drenaaži vaja.
Drenaaž tehakse killustikust, kruusast või kividest. Seejärel moodustakse väheviljakast liivasest pinnasest plaanitud kiviktaimla kuju. Pealmiseks kihiks peaks olema 30–40 cm paksune mullakiht, mis koosneb mulla, turba ja liiva või kruusa segust vahekorras 1 : 1 : 1. Huumusrikkad segud hästi hoiavad vett, kuid liiv või kruus hoiab hästi kuiva.
Loodusmaastikus võiks säilitada olemasoleva pinnase, mida vajadust mööda rikastatakse. Kui pinnas on liivane ja viljatu, siis see kooritakse ning täidetakse kiviktaimlale sobiva pinnasega. Kui pinnas on savine, rajatakse kiviktaimla kõrgemale – siis säilib niiskus ja toitaineid ei uhuta nii kiiresti välja. Liivases pinnases rajatakse nõlv madalam, et taimede juurdumise perioodil vihm liiva välja ei uhuks.

Millised kivid sobivad?Lihtsaim kivide virnastamise viis on spiraalina ülespoole. Järgida tuleks põhimõtet suuremad kivid alla, väiksemad  künka või nõlva tippu. Koduses aias rajatakse kiviktaimla meetri kuni poolteise kõrgune, et see sobiks maastikuga. Suuremal territooriumil võib kiviktaimla olla laiem ja kõrgem.

Kivid on oluline osa kiviktaimlas. Kivid peavad olema looduslikud. Kiviktaimlas on soovitatav kasutada ühte tüüpi kive. Parimad on rahnud, mille üks pool on tasane. Ei soovitata võtta teravate servadega kive või väga sileda ja heleda pinnaga veeriseid, et koostis ei tunduks kunstlikuna.
Saab kasutada ka tuffi või lubjakivi rahne, dolomiiti. Ei ole soovitav kasutada tööstuslikult toodetud ehitusmaterjale – betooni, tellised ja teisi.
Hea lahendus on rajada midagi sarnast looduses leidvatele kivi või kaljude motiividega, valides kõige sobivama sõltuvalt aia maastikust. Maastikuaias asetatakse kivid vabalt, korrapärase kujuga aias paigutatakse need ruudu või ringina.
Oluline on kivid korralikult kinnitada, kolmandik või pool kivist peab jääma mulla alla. Kivid peaksid pigem lebama, mitte kõrguma, et kompositsioon oleks võimalikult stabiilne (kive võib ka maasse tsementeerida) ja oleks loomulik. Enne maasse asetamist vaadata kivid igast küljest üle, et maapinnale jääks kõige ilusam külg.

Taimi vali targalt!
Kiviktaimla peab aasta ringi kaunis olema, seetõttu tuleks taimed valida nii, et need sobiksid kasvutingimustesse. Et saada soovitud välimus, tuleks istutada erineva kõrgusega ja kujuga taimi.
Kiviktaimlale sobivad madalad, õitsvad taimed, heintaimed, madalad sibullilled, samuti puude ja põõsaste kääbusvormid. Taimede valik on üsna lai, igale maitsele leiab midagi.
Taimi rühmitades pea meeles, et osa siin kasvavaid liike ei õitse kauem kui kuu – ülejäänud ajal on esil lehestik. Et kiviktaimlale soovitud struktuur anda, tuleks istutada erineva kõrguse ja kujuga taimi. Arvestada tuleks, et õie värvi järgi taimi valides võivad kombinatsioonid ebaõnnestuda, sest õitsemisajad ei pruugi kattuda ning soovitud tulemus jääb nägemata. Seetõttu tuleb arvestada ka taime kõrgust ja lehestikku.
Aktsendina võib kiviktaimlas kasutada igihaljaid taimi, peamiselt okaspuid. Kui neid omavahel hoolikalt sobitada, on nad atraktiivsed aasta läbi.
Domineerivaks pilgupüüdjaks võib kasutada ka ebatavalisi või haruldasi taimi, mis ulatuvad üle künkatipu. Väikesed, kuid huvitavad taimed istutatakse esiplaanile. Selliselt antakse neutraalne foon piisavalt suurel alal.
Domineerivaid taimi ei peaks palju olema. Oluline, et need sobiksid suurte kividega. Arvesse tuleks võtta kõike: taime õitsemise aega ja kestust, õite värvi, välimust konkreetsete kivide taustal.
Üht taime liiki ei tohiks istutada mitmesse kohta. Lilled tuleks istutada väga suurte rühmadena. Parem on mitte luua sümmeetrilisi kompositsioone. Hõbedaste või hallide lehtedega taimed pehmendavad üleminekuid värvilaikude vahel.
Ei ole tarvis püüda saavutada võimalikult suurt taimede mitmekesisust. 10 m² suurel künkal vaevalt õnnestub ilusti järjestada 12–15 sorti. Kui istutada põhimõttel palju ja erinevad, muutub kiviktaimla botaanikaaiaks ja soovitud mõju ei saavuta.
Alpitaimed vajavad toiteainerikast substraati ja  head õhuvahetust. Väetiste puhul kehtib reegel parem vähem kui rohkem. Vastasel juhul kasvavad taimed liiga kohevad, kaotavad oma kuju ning neid tuleb kärpida.
Kiviktaimlates domineerivad madala kasvuga püsikud, millele võivad ühe - ja kaheaastased lilled aktsenti pakkuda.


Kasutatav taimmaterjal:

madalakasvulised püsikud:  

•  aed-mägisibulad Sempervivum x hybridum 
•  kukeharjad Sedum

• kassikäpad Antennaria dioica

•  kadakkaerad Cerastium

•  helmikpööris Heuchera

•   alpi aster Aster alpinus

•  hall nelk Dianthus gratianopolitanus

•   rand kivikilbik Lobularia maritima

•  karpaadi kelluke Campanula carpatica

•  hosta Hosta   
• varretu merikann Armeria acaulis

       madalad ja laiuvad või roomavad põõsad

•  mikrobioota  Microbiota decussata

•  roomav kadakas Juniperus horisontalis ja vormid

•  sabina kadakas Juniperus sabina ja vormid

• hiina kadakas Juniperus chinensis  ja vormid

• kuuse kääbusvormid Picea abies

• dammeri tuhkpuu Coral beauty

                                                  

•  Laiuv tuhkpuu Cotoneaster horizontalis

                                                

•  väike kikkapuu Euonymus nanus

 

 

•  põõsasmaran Potentilla fruticosa

•  värv-leetpõõsas Genista tinctoria

Veesilmade äärde kavandatakse niiskele kasvukohale iseloomulikke taimi:

•  luga  Juncus

 

  

•  varsakabi Caltha palustris

• tarnad Carex

•  hundinuiad Typha

 

Kui analüüsida esitatud materjale, siis kõik on omamoodi head. Hansaplanti esindajad Arnold Hannust ja Mihkel Saar on oma ala profid ja nende nõuannetes pole mõistlik kahelda, aga alati peaks jääma õigus luua midagi ainulaadset ja  kordumatut. Esimese variandi tugevuseks pean väga head visuaalset seletust kuidas kivid paigutada, mismoodi makett teha ja mida silmas pidada kivide paika panemisel. Teine variant on pisut üldisem ja laialivalguvam kuid samas näidatakse taimi mis kiviktaimlasse sobivad. Kolmas variant (Tehnikamaailma Kodu ja ehitus) ongi kõige parem selle poolest, et räägitakse lahti mida taimede valikul silmas pidada, et kiviktaimla aasta läbi kaunis ja värvrõõmus paistaks ning mismoodi erinevaid värvikooslusi omavahel sobitada ja millised taimed erivärviliste taimede vahele panna, et pilt silmale kena jääks. Samas antakse  nõu, mida ettevõtta, et kiviktaimla hooldamine ka võimalik oleks ning lubatakse ka varjulisele nõlvale varjutaimedega kiviktaimla rajada. Ajakirja Tehnikamaailm "Kodu ja ehitus" välja toodud artikkel on hea, sest täiendab kahte esimest. Meeldis, et kui Hansaplanti esindajad soovitavad päikeselisele nõlvale kiviktaimla rajada, siis kolmandas variandis lubatakse ka varjutaimedega kiviktaimla rajada. Sobilik pind tuleks ju mõistlikult ära kasutada. Seega kiviktaimlat rajama hakates tuleks leida loodusliku reljeefiga sobilik koht või selle puudumisel kunstlike vahenditega see tekitada. Alustuseks tuleb kindlasti teha umbrohutõrje ja valida välja sobilikud kivid. Õiget kivi süles ei kanna. Valik tuleb teha raudkivi ehk maakivi ja paekivi vahel ja eelistada ühe sordi kive alpinaariumi rajamisel. Kui sobilik koht on olemas tuleb teha umbrohutõrje. Järgneb pinna mahamärkimine aiavoolikuga, reljeefi saab paika panna kaste ja laudu kasutades  maketti imiteerida ja  siis reaalselt kivid paika panna. Jälgides, et kaunimad kivipooled üles jäävad ja raskem osa või ots allapoole jääks. Kindlasti peab olema vihmaveel võimalik äravoolata. Alles siis muld ja taimed välja valida ja kasvukohale istutada. Mulla vahekord peaks olema üks ühele st. et mulda, liiva, kruusa, turvast kõiki võrdses osas. Ideaalis näen mina kiviktaimla juures ka väikest veesilma kuid see pole tingimata vajalik. Taimed peavad olema päikeselembesed ja looduses kasvama mägedes. Taimedel tuleb hakkama saada kesistes kasvutingimustes ja samal ajal olema pilgupüüdjad. Hea on kui kevadest sügiseni õitseks seal mõni taim või oleks vähemalt dekoratiivne või põnevate lehtede või okastega.  Seega tuleb lilli ja kõrrelisi täiendada õitsvate põõsaste ja igihaljaste taimedega. Parimad taimed moodustavad padjandeid ja ka puhmikulised taimed on head. Mõnusa tulemuse annab, kui hõbedaste või hallide lehtedega taimi asetatakse erivärviliste taimelaikude vahele, see meetod pehmendab üleminekuid eri värvilaikude vahel. Taimevalikul ei maksa minna liiale. Parem on vähem! Igihaljad taimed kindlustavad kiviktaimla huvitava väljanägemise ka talvel. Aktsendina võiks kasutada huvitava kujuga kive või taimi. Taimed ei tohiks vajada eriti palju hooldust ja väetada tuleks neid harva.

Ahhaa efekti tekitas minus teadmine, et A. Hannust kasutas ära Tsernooboli katastroofi ajal põdema jäänud taime ja aretas välja uue sordi varretu merikanni Armeria acaulis, kes sobib eriti hästi kiviktaimlasse.

Kiviktaimlasse sobilikud taimed leidsin www.hansaplant.ee
                                                                

                                                                www.hortes.ee

                                                                www.northestonia.eu

                                                                www.selteret.ee