Hinnang kursusekaaslase turbapeenra rajamise tööle

 Kuna ise tegin töö kiviktaimla rajamise kohta, siis annan hinnangu kursusekaaslase turbapeenra rajamise tööle.

 lindataimeriik.blogspot.com

Valisin selleks Linda Jäägeri töö. Töö tundub mahukas ja ammendav. Tööd oli huvitav lugeda. Kasutatud oli kahe profi Arnold Hannuse ja Mihkel Saare turbapeenra rajamise videot ja lisaks sellele uuritud Seemnemaailma linki "Aed soos" ning Marjasoo turbaaia peremehe Toomas Jaadla kogemusi ja nõuandeid. Ka Jüri Annisti (Calmia Istikuäri OÜ) info ja teave oli läbi uuritud. Pärast tööga tutvumist tekkis kohe soov ja mõte endale turbapeenar rajada,  enne seda sellist soovi polnud. Võlus just Linda rõhutatud turbapeenra rajamise müstilisus ja meeleolu loov, vähe hooldust vajav kaunis ja samas ka armastatud marju pakkuv peenra tegemise võimalus.  Peenra tegemine on selles töös detailide haaval lahti räägitud. Lugedes taimede nimekirja tekkis mõte, et minu aias juba kasvavad  aedhortendsiad tuleb turbapeenrasse ümber istutada, samuti mustikas, sinililled, sõnajalad, eerika, nurmenukud, mänd ning ostsin lisaks ka kaks rododendronit, et peenra tegemise mõte kohe teoks teha. Mõtlesin juba ammu, et majaesise võiks teistmoodi kujundada ja nüüd sain hea mõtte oma plaan teoks teha, sest turbapeenar vajab vähe hooldust, samas on kaunis ja müstiline.
Sain teada, et turbapeenra rajamist tuleb alustada õige kasvukoha leidmisega- poolvarjuline, tuulevaikne, soovitavalt okaspuude kõrval. Päikesevalgust võib turbaaias olla vaid mõni tund. Peenar ei tohiks asetseda lohus, sest taimed ei talu seisvat vett.  Turbapätsid tuleb lõigata soovitud mõõtu. Ideaalne peenar sisaldab turbapätse, freesturvast, liiva, lehekomposti, männikooremultši. Kõige kulukam on turbaost ja kohalevedu. Äärekivideks võib kasutada raudkive, puunotte, oksi või kände ka lubjakive, graniitkillustiku. Rajamiseks on vaja lisaks eelpool mainitule hapulembeseid taimi, Turbapätside lõikamiseks saagi, kinnitamiseks grilltikke ja pätside leotamiseks veevanni. Pätsialused osad on soovitav isoleerida maapinnast kile või geotekstiiliga.  Peenar peab vastu umbes 10 aastat, siis tuleks seda uuendada. Tasasel maal kujundatakse peenar künka või süvispeenrana, mille küljed kindlustatakse müürilaadselt turbapätsidega. Hea on kui turbaaia läheduses on ka veesilm, mis kompenseerib turbaaia suhteliselt suure veevajaduse. Põuaperioodil kastetakse taimi vihmaveega või veesilmast võetud veega. Rododendroneid väetatakse spetsiaalse rodoväetisega. Ideaalse turbapeenra koostis on 0,5 osa turbaaia komposti- 0,5 osa männiokkaid, männikoorepuru, liivmulda, lehekomposti, kõdunenud sõnnikut- 0,5 osa lubjavaba jäme liiv või kruus ja graniitkillustik. Kasvupinnase paksus sõltub kasutatava taimmaterjali kõrgusest.  1m kõrgustele põõsastele piisab 20-30cm paksusest turbakihist. Kõrgemad taimed vajvad 50cm kasvupinnast. Hea on kui ettevalmistatud kasvupinnas saab vajuda ja alles seejärel istutatakse sinna taimed. Kui tegemist on suurema turbaaiaga siis on mõistlik peenrasse panna hooldamise lihtsustamiseks astekive või puupakke. Turbal ei ole soovitav käia, nii toimides võib vigastada taimede juuri. Taimede istutamiseks tehakse substraadi sisse auk ja istutatakse taim sellesse. Rododendronite istutamisel tuleb vältida mulla liigset kinnisurumist. Külmahellad taimed istutatakse suuremate kivide juurde, sest nende ümber püsib lumi kauem. Talveks kaetakse noored taimed kuuseokstega või varjutuskangaga. Kõdunemisega väheneb turbamass ja seda tuleb aegajalt lisada. Linda mainib oma töös, et kontrollis üle kas soovitatud taimed on ikka kõige parem valik ja leidis, et kõik on nii kui peab.
Minu arvates on tegemist väga korrektselt vormistatud tööga ja vastab täielikult nõuetele. Eelpool mainisin juba, et peenra rajamine, hooldamine on igakülgselt välja toodud, samuti taimede valik on piisav ja usaldusväärne. Töö vormistamiseks kasutatud materjalide loetelu on nõuete kohaselt välja toodud. Väga hea töö.